‘A’AHI ‘AE MINISITA KI MULI ‘AOSITELELIA ALEXANDER DOWNER
Na’e lava lelei ‘ae ‘a’ahi fakangaue mai ‘ae minisita ki muli ‘a ‘Aositelelia, he uike ‘uluaki ‘o Siulai. Na’e toe fakahoko foki ‘ehe ‘Ene ‘Afio Siaosi Tupou V ha’ane fakaafe Taumafa Ho’ata kia Downer mo hono hoa, ‘aia na’e muimuifolau mai he minisita. Na’e lava foki moha feme’a’aki ‘a Alexander Downer pea moe ‘Eiki Palemia Toketa Feleti Vaka’uta Sevele kae ‘uma’a ‘ae minisita ki muli Sonatane Tu’akinamolahi Tupou, Tokoni Palemia Toketa Viliami Tangi pea moe minisita pa’anga, Sosiua ‘Utoikamanu. Koe tokanga na’e fai mai ai ‘ae folau koha tokoni ‘a ‘Aositelelia kihe langa hake ‘o Nuku’alofa pea na’e palomesi mai ‘e ‘Aositelelia ‘ae $5 miliona kiai pea toe fakaha mai tenau toe fakalahi hake ‘enau tokoni ‘o kapau ‘e fai ange ha kole
‘amuiange.
Na’e fakamalo ange foki ‘a Downer kihe kau taki ‘oe pule’anga kihe tokoni ‘a Tonga kihe RAMSI pe koe kau tauhi melino ‘i Solomone. ‘Oku ‘oatu foki ‘e Tonga ‘ae kau polisi moe kau sotia kihe polokalama fakamelino ko’eni. Na’e toe ‘iai foki ‘ae fokotu’u ‘a ‘Aositelelia ke langa ha ‘ofisi fakatokanga peau kula pe tsunami ma’ae Pasifiki. Na’e pehe ‘e Downer, koe ‘ofisi fakatokanga peau kula koia ‘oku tu’u ‘i Hawaii ‘oku fu’u mama’o ia pea ‘oku ‘iai leva ‘ae mahu’inga ke langa ha ‘ofisi pehe ni ‘oku toe ofi mai kia kitautolu. ‘Oku lolotonga fakahoko ‘ae ngaue fakavavevave ‘ae potungaue ‘oku ne tokanga’i ‘ae ngaahi fakatu’utamaki fakatu’upake ‘ae pule’anga kihe me’a mahu’inga koia.
Lolotonga ‘ae ‘i Tonga ni ‘a Downer, na’ane huufi ai fakataha moe minisita ki muli ‘a Tonga ni, ‘ae polokalama kihe kau ako tutuku ‘I Tonga ni na’a nau ako ‘i ‘Aositelelia pea ‘oku ‘amanaki foki ke fakahoko ha vaofi ange ai ‘ae kau ako tutuku ni, pea faingofua ai ‘ae fengaue’aki ‘i honau vaha’a. Na’e fakamalo ange foki ‘ae minisita ki muli ‘a Tonga, Sonatane Tu’akinamolahi Taumoepeau Tupou kihe pule’anga ‘Aositelelia kihe tokoni koia ‘a ‘Aositelelia ‘o fakafolau mai ‘ae kau polisi moe kau sotia kihe moveuveu koia na’e hoko he 16/11. Neongo ia, na’e lava pe foki ‘ehe Tau Malu’i Fonua ‘a Tonga ni ke tauhi ‘ae melino kimu’a pea toki folau mai ‘ae kau sotia moe kau polisi ‘Aositelelia.
Na’e ‘iai foki ha ki’i hoha’a ‘a Downer ‘o pehe, ‘oku tuai ‘ae liliu fakatemokalati ka na’e fakahoko ange ‘ehe inisita ki muli, ‘oku lolotonga fakahoko ‘ae ngaahi alea ko’eni kihe liliu pea ‘e fai pe ‘ae liliu ‘o fakatautefito kihe fiema’u ‘ae kakai ‘o Tonga. Na’e fiemalie pe ‘a Downer kihe tali koia pea na’ane toe fakahoko ange kihe minisita ki muli ‘e malava pe ‘e ‘Aositelelia ke tokoni mai kihe ngaahi alelea ko’eni.
Kaikehe, ‘oku mahino mai foki ‘oku ‘iai ‘ae tokanga lahi ‘aupito ‘ae pule’anga ‘Aositelelia kihe toe vaofi ange ko’eni ‘a Tonga mo Siaina pea ‘oku ha lelei mai ia ‘ihe tali ko’eni ‘e Siaina ‘ae no ‘a Tonga ki hono langa hake ‘o Nuku’alofa. Pea kuo ‘ilonga ‘aupito ai ‘ae fakamu’omu’a nima koia ‘ae ngaahi fonua lalahi he Pasifiki ‘ihe ‘enau tokoni mai ki Tonga ni. Koe no ‘i Siaina ‘oku ‘ihe teau miliona tupu ia, ‘o ha ngali lefu ai ‘ae tokoni ‘a ‘Aositelelia mo Nu’usila ki Tonga. ‘Oku tupu lahi ‘aupito ‘ae ongo fonua ni ‘ihe fefakatau’aki koia ‘oku tau fai. He ‘oku lahi ange ‘e tau fakatau mai ‘enau koloa ‘ihe ‘enau fakatau atu ‘etau koloa. ‘Ikai ke ngata ai ka ‘oku tokoni lahi aupito hotau kakai nofofonua ‘ia nautolu kihe langa koia honau fonua.
More Pictures of this event here

Koe fakafe'iloaki 'ae Minisita ki Muli Tu'a Taumoepeau Tupou mo Downer he Potungaue ki Muli

'Eiki Tokoni Palemia moe Minisita kihe Mo'ui, Toketa Viliami Tangi moe 'ofisa meihe Potungaue ki Muli 'a 'Aositelelia

Kau 'ofisa Malu'i 'oe minisita 'Aositelelia

Loki Konifelenisi 'oe Potungaue ki Muli